Kolgata kogudusest pärit piiblitõlkija Külvi Unger veedab juulis koos abikaasa Christophi ja viie lapsega puhkuse kodumaal.

Ungerid on tegutsenud piiblitõlkijatena juba paarkümmend aastat. Praegu on Christophi põhitööks piiblitõlkijate õpetajate juhendamine mitmel pool maailmas. Valminud on õppematerjal piiblitõlkijate õpetajatele, mille head taset on proovitud Aafrikas, Okeaanias ja Kagu-Aasias. Samal ajal jätkavad Ungerid ka tööd ühe konkreetse keele Uue Testamendi tõlkimise juures. Lisaks panustab Christoph akadeemilises maailmas tõlkeküsimuste uurimisele artiklite ja konverentsiettekannetega.

Üle kahe aasta taas Eestit väisanud Ungerid rääkisid oma tööst pikemalt ja näitasid pilte osadushommikul Kolgata koguduses, Christoph jutlustas 17. juuli jumalateenistusel (kuula siit) ning nad osalevad Kolgata koguduse laagris. Enne ärasõitu teenivad nad kaasa Jõgeva koguduse teenistusel.

Piiblitõlkimine lähtub veendumusest, et igal inimesel peab olema võimalik lugeda või kuulda Jumala Sõna oma emakeeles.

Maailmas on Wycliffe'i Piiblitõlkijate andmetel veel üle 2000 keele (340 miljonit inimest), kel ei ole emakeelset piibliosa: Aafrikas 805, Ameerikates 81, Aasias 879, Euroopas 73, Aasias-Okeaanias 414. Paljud neist on väikesed keeled, ent on ka mitmemiljonilisi rahvaid, kus puudub isegi emakeelne Uus Testament. Kogu maailmas on 1211 keelt, kus on emakeelne Uus Testament, ja 457 keelt, kus on emakeelne Piibel. Üle 1500 uude keelde on piiblitõlkimine käsil.

Uutesse keeltesse tõlkimine tähendab sageli ka tähestiku loomist ja põhjalikke keeleteaduslikke uuringuid, enne kui saab asuda tõlkimise juurde. Seetõttu on paljud piiblitõlkijad ka hinnatud keeleteadlased.