Kolgata koguduse hoone valmimisest möödub oktoobris 80 aastat. Palvela ehitati vähem kui nelja kuuga. Palvela arhitektiks oli Tartu legendaarne peaarhitekt Arnold Matteus. Maja valmis oma jõududega.

Uue palvemaja nurgakivi õnnistati 28. juunil 1931 (fotol) ja sai valmis vähem kui neli kuud hiljem. Uus hoone võeti linnavalitsuse poolt vastu 13. oktoobril 1931 ja õnnistati sisse 18. oktoobril. Enne seda kasutas kogudus üüriruume või erapindu, viimati Kesk tn 1 asuvat hoonet.

Keset suve oli koguduses aruteluks peasaali kõrgus. Ehitataval hoonel oli kõrguseks juba 12 jalga. Täiskogu otsustas tõsta seina veel 2 rea palkide võrra kõrgemale. Et aga palkidest puudu oli, siis lubasid siin samas koosolekul järgmised koguduse liikmed omal kulul palkisid: vend A. Rand 2 palki, õde L. Nusberg 1 palk, vend A. Tõrruke 5 palki jne – kokku 14 palki. Peale selle lubasid mitmed koguduseliikmed palkide ostmiseks raha. Koguduse pastoriks oli tollal Jaan Paidrasson, oluliselt panustasid uue palvela ehitusse mh Julius Möller ja Efraim Joel Dahl.

Palvela tehniline järelvaataja (ja ilmselt ka arhitekt – seda protokollides otseselt kirjas pole) oli Tartu linna arhitekt Arnold Matteus, kes pidas seda ametid väikeste pausidega 1926-1960. Tähelepanuväärne on tõik, et ta oli linna peaarhitektiks ka siis, kui 1950ndate lõpus taheti ehitada Kolgata hoonele kõrvalsaal – ilmselt oli tema heatahtlikkusel suur osa selles, et nõukogude ajal kogudusel üldse lubati hoonet laiendada.

Juurdeehitus 1957-1960

80 aastat tagasi valminud hoone koosnes peasaalist ja selle taha jäävast kahest toast. 1957. aastal ehitati teisele korrusele ühetoaline korter. 1958.-60. aastal ehitati aga tiibhoone: kõrvalsaal esimesel korrusel, korter teisel korrusel ja abiruumid keldris. Tööde eestvedaja oli nõukogu esimees Richard Allsalu, kes tänujumalateenistusel meenutas tollaseid sündmusi videointervjuus.

Suurim takistus ehitusele tekkis siis, kui tiibhoone oli juba valmis ja kõik allkirjadki olemas, v.a tuletõrje kooskõlastus. Tallinnast saadeti komisjon, mis esimesel päeval ei leidnud mingeid puudusi, et järgmisel päeval saatsid kirjalikud ettekirjutused, milles nõuti võimatut: tulemüüri valmis tiibhoone ja vana hoone vahele, tuletõrje veevõtukohta koguduse aeda (kuhu autodega ligi ei pääse). Järgmisel päeval mindi Tartu tuletõrjeinspektori jutule, kes sai asjast aru ja soovitas: ettekirjutusele pole kirjutatud tähtaega, seega jätkake rahuga oma tööd.

Koguduse tööle andis kõrvalsaal palju juurde: nädala sees ei pidanud väiksemateks koosolemisteks enam suurt saali kütma. Teise korruse korterit kogudus siiski kasutama hakata ei saanud – selle võttis riik enda kätte ja pani sinna elama kogudusega mitte seotud inimesed.

Jumala abi hoone valmimisel meenutas kogudus 16. oktoobril 2011. Hoone laiendamine või uue hoone ehitamine on kogudusel praegu jälle päevakorral.