Sageli võib kohata arvamust, nagu oleks kristlus (või mistahes usk) karguks nõrkadele. Tugev siis mõistagi selliseid karke ei vaja, ta elab „reaalset” elu ega vaja tuge mingisugustelt „väljamõeldistelt”. Viimases punktis on kristlus ühel meelel oponentidega – väljamõeldistest on tõepoolest vähe kasu. Lähemal uurimisel ilmneb, et Jumala „reaalsuse” kasuks on üsna tugevaid argumente, aga see on teine teema.

Loe edasi...

Vabaabielus* elava paari definitsiooniks võiks olla “hetero-seksuaalne paar, kes ei ole abielus, kes aga püsivalt jagavad ühist eluruumi ja on regulaarselt seksuaalvahekorras”. Vabaabielu võib olla väga ajutine ja juhuslik (rohkem midagi “püsiva käimise” moodi) või see võib olla abieluks ettevalmistumine või abielu asendus. Alates 1970ndatest on vabaabielude hulk paljudes Lääne ühiskondades järsult kasvanud (D. Dormer, The Relationship Revolution, lk 7-20). Näiteks Suurbritannias muutus vabaabielu-enne-abielu elanikkonna enamuse praktikaks aastal 1992.

Loe edasi...

Jeesuse vastus inimene elujanule on jumalikult lihtne ja universaalne: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, selle ihust voolavad elava vee jõed” (Jh 7:37-38).

Inimene januneb küll, aga ta ei arva, et see janu on Jumala järele. Sa januned rahulolu, edu, stabiilsuse, raha, sõpruse, seksi, meelelahutuse, rõõmu jms järele. Õnneks paneb Jumal iga loorberipärja närtsima; iga kauni näo kortsuma; iga seksuaalse naudingu mööduma; iga patu kipitama – kõik selleks, et me ei jääks rahule ajutise ja poolikuga, vaid otsiksime, kuni leiame Tõelise ja Igavese.

Loe edasi...

Viimased artiklid